Päev ratta seljas

Kui me lõuna ajal rattalaenutuspunkti jõudsime, oli see veel suletud. Kuna avamiseni oli aega lausa terve tund, otsustasime juba lahkuda, kuid siis avanes järsku rattapoe uks ja onuke küsis, kas ta saab meid aidata. Austraalias oleme käinud kordi poodides ja asutustes, mis ajaliselt peaksid juba kinni olema, kuid meid võetakse siiski sõbralikult vastu.

Rattalaenutusest lahkusime juba ratastega, isegi veepudel anti kaasa. Seadsime pedaalid Kings Park'i. See on maailma suurim linnasisene park (u 4ruutkilomeetrit), mida külastab üle 5 miljoni inimese aastas ehk siis umbes 5 Eesti täit. Park asub mäe otsas, kust ulatub panoraamvaade linnale ja järvele. Kings Parkis on üle 300 taimeliigi ning 80 erinevat linnuliiki. Lisaks sellele on Kings Parkis Osariigi sõja mälestusmärk.

Teadsime küll, kus park asub, aga millist teed pidi sinna parim ratastega minna oleks, seda me kahjuks ette ei uurinud. Niisiis vedasime rattaid õla peal mööda jalakäijatele mõeldud kõrgustesse ulatuvat treppi. Mäe tipust avanes imeline vaade nii kenale rattateele, mis meid kohale oleks viinud, kui ka Perthi linnale ja loodusele. Park oli täis ilusaid kõnni- ja rattaradu. See oli tõeliselt mõnus koht looduse nautimiseks.

Sinna kõrgele vedasimegi rattaid

Vaade Kings Parkist

Lõpuks leidsin ka mooduse, kuidas siin päikesepõletust vältida. Ostsin 30se faktoriga päikesekreemi, mis kirjade põhjal pidanuks mind kaitsma 3 tunni jagu, kuid tegi seda hoopis terve päeva vältel. Ehk matsin maha oma suured lootused rattasõiduga pruuniks saada. Või olen ma äkki juba piisavalt jumekas ja enam pruunimaks ei lähegi?

Kuna rattad olid meil laenutatud terveks ööpäevaks, siis pidime seda aega ikkagi maksimaalselt ära kasutama. Teate ju küll seda sadulamaitset, kui üle pika aja pole rattaga sõitnud. Sellest hoolimata ei saa ju lasta ratastel niisama hoovis vedeleda. Selleks võtsimegi õhtul suuna linna sellesse osasse, kuhu meil muidu asja ei ole. Mulle ikka nii meeldib inimeste aedasid imetleda. Siin on nii ilusad taimed ja loodus üldse. Seda muidugi juhul, kui muru ikka kastetakse, vastasel korral on aias vaid kuivanud hein.

Hiljem käisime veel oma lemmikpargis, kus parajasti näidati filmi kanafarmist, kus kanad pisteti pea alaspidi lehtritesse ja lõigati neil kõrid läbi. See park ongi tuntud õhtuste filminäitamiste ja päevaste kontsertide ja muude lõbustuste poolest. Pargi nime ma kahjuks ei tea.