Esimesed rannamõnud

Nagu Joosepile mittekohane ärkas ta ka täna hommikul kell 6 ning ajas meid pärast veidikest igavlemist üles!
Täna astusime läbi backpackerite tööbüroost. Täitsime seal kiirelt Internetis ankeedid ära ning seejärel otsustasime randa minna.
Selleks pidime esimest korda Austraalias rongiga sõitma. Enne pileti ette näitamist raudteejaama siin sisse ei pääse. Pileti ostmiseks on kaks võimalust: osta kahe tunni pilet pileti automaadist või teha endale sõidukaart. Sõidukaardi süsteemi me veel ei ole uurinud. Tean vaid seda, et transporti minnes peab selle läbi piiksutama ja maha minnes sama moodi, muidu läheb raha sealt maha seni, kuni transport lõpp-peatusesse jõuab. Hiljem saime teada, et pileteid kontrollitakse ka raudteejaamast lahkudes. Ehk kui inimene läheb rongi peale suvalisest peatusest (mitte pearaudteejaamast) ning suundub pearaudteejaama kuid ta ei osta eelnevalt aparaadist piletit ega piiksuta läbi oma ühistranspordi kaarti, ei ole tal võimalust enam piletit soetada ei rongist ega raudteejaamast ning maha tulles saabki 100 dollarit trahvi. Nii lihtne see ongi.
Rand oli nagu filmis. Ilus, suur ja lai. Lained olid jubedad ja mulle see soolane vesi ei meeldi. Austraalias on päike suhteliselt keset taevast ja siin ei peagi rätikut päikese suunas sättima, saab alati valida ilusa ookeanivaate. Käisime ka muuli peal jalutamas ja vaatasime kuidas kohalikud surfasid. Rannaäär oli kaugustesse ulatuv ja tundus olevat suhteliselt suvaline rand, aga sellegi poolest oli kolmapäeva lõuna kohta päris palju inimesi rannamõnusid nautima tulnud ning kolm helikopterit lendasid vee kohal, jälgides ega haisid randa pole tulemas.

Asi, millega me siin kohe kuidagi ära harjuda ei taha, on see, et kui hakkame ületama autoteed, siis vaatame ikka ja alati valele poole ehk vasakule, kuigi siin riigis tulevad autod ju autod paremalt. Kindluse mõttes vaatan mina kaks korda mõlemas suunas.
Kodu poole liikudes nägime papagoisid. Selliseid ilusaid ja roosasid nagu Eestis loomapoes võib näha. Nokitsesid rahulikult lausa parvekesi pargi vahel muru seest süüa. Neil olid mingid oma mängud ja kombed. Näiteks kukerpalle teha on nende meelest täiesti normaalne.

Mina papagoidega.