Nagu Joosepile mittekohane ärkas ta hommikul kell 6 ning ajas meid pärast veidikest igavlemist üles. Läksime nagu kord ja kohus linna peale asju ajama.
Alustuseks proovisime leida wifiga kohvikut. Küsisime esimesest kohvikust, et kus mõni selline asuda võiks ning meid suunati hoopiski raamatukokku. Aga kuna ikkagi tahtsime süüa ka, siis küsisime uuest kohvikust, kus olid väga isuäratavad hommikusöögid, et ega nad ei tea, kust wifit saab. Ennäe, teadsid. Suundusime barista soovitusel parki. Internetist vaatasime välja, kus asub pank ja kus saab maksunumbrit teha ning läksime ikkagi tagasi neid isuäratavaid asju sööma. Peab vist harjuma, et see ei ole veider, kui kohvikus kõrval istuv inimene lihtsalt juttu rääkima hakkab. See tekitab tunde, et hoolimata sellest, et meiesuguseid backpackereid (seljakotiga reisijaid) on siin juba väga palju, oleme siia riiki ikkagi väga oodatud.
Kõhud täis, hakkasime asjalikuks. Ehk siis poisid ostsid endale telefoni sim-kaardid. Mina otsustasin, et tegelen sellega alles siis, kui olen siit endale korraliku telefoni ostnud. Enne panka minekut haarati meid kaasa tänava komöödia etendusse. Ehk siis maailma üks vaimukamatest meestest oli otsustanud raha teenida rahva naerma ajamisega. See tuli tal tõeliselt hästi välja. Joosep ja Kalmar said tema ohvriteks.
 |
| Sellised mehed |
Tuju hea, läksime panka. Ukse peal võttis meid vastu sõbralik teenindaja, kes küsis, milleks me seal oleme ning suunas meid istuma seniks kuni keegi meiega tegelema tuli. Eestis peab ju pangas järjekorra numbri võtma, siin on selle jaoks eraldi töötaja. Nädala pärast peaksime pangakaardid saama. Maksunumbri tegemiseks pidime Internetis vaid ühe ankeedi täitma.
Päeva lõpetasime toidupoes ostlemise, söögitegemise ning äkilise magama vajumisega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar