Pärast pikka ja mitte nii väsitavat lennureisi jõudsime lõpuks ometi sihtpunkti, Perthi. Selleks, et siia jõuda pidime ära kannatama üle 24 tundi kestva lennureisi suunal Riia-Istanbul-Dubai-Perth. Lennufirma Air Baltic kohta ei ole mul midagi öelda. Küll aga võin pikalt ja laialt rääkida Emirates'ist. Kaks viimast lendu ehk siis kokku 15 tundi saime nautida nende pakutavat luksust ja teenindust. Juba lennukisse sisenedes said kõigist reisijatest Sir-id/Madam-id. Esimesel lennul serveeriti meile sooja praadi, teisel nii hommiku- kui ka lõunasööki. Lisaks sellele saime kogu lennu kestel tellida tasuta ja piiramatus koguses kõiki karastusjooke ning alkoholi väljaarvatud šampust.
Meelelahutuseks oli iga istme seljatoele paigaldatud i-padi laadne ekraan nimega ICE (Information, Communication, Entertainment). See sisaldas üle 1600 raadio-ja telekanali. Igaüks sai kõrvaklappidega nautida enda soovil filme ja seriaale klassikast uusimateni, kuulata muusikat, mängida mänge kas üksi või paarilise vastu või saata e-maile ja sõnumeid ning helistada lennuki siseselt või isegi maale. Minu arvates oli see lausa super! Lennuki istmed olid pehmed ja mugavad ning vabast ruumist minule piisas. Joosep vist vaevles ruumipuuduses. 10 tundi ja 40 minutit Dubaist Perthi lennates erinevalt minust mu jalgadele ei meeldinud. Jalad olid paistetusest jämedad nagu pakud ning põlv valutas veel terve järgmise päevagi.
Kui esimene lend Riiast väljus 18.novembril kell 11.20, siis Perthi jõudsime 19.novembril kell 17.30 kohaliku aja järgi. Nii palju, kui ma siin lennujaamas töötajaid nägin ja nendega rääkisin, siis tundsin ja nägin seda, mida olin oodanudki. Juba Soomes elades tundsin ma kohalike inimeste hoolivust ja soojust tunduvalt rohkem kui Eestis. Siin on asi ikka müstiliselt tore.
Hostelisse otsustasime minna taksoga, sest kolme peale tuli see bussisõidust isegi odavam. Kui taksojuht meid alguses valesse kohta viis, siis vabandas vahvasti, meie kui tema semude ees, pani ilusti taksomeetri kinni, ning hakkas alles siis õiget kohta otsima. Hostel on meil väga tagasihoidlik kuid elatav. Saime endale õnneks kolme voodikohaga toa. Mina magan nari alumisel ning Kalmar ülemisel korrusel ja Joosep sättis end vahvasti akna all olevasse voodisse, arvates sinisilmselt, et seal on jahedam. Kuna Joosepil selg valutab, siis ei saa me kahjuks kitsas voodis koos magada. Enne magama minekut uudistasime veel natuke aega linnas ja pesime end üle pika aja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar