Pärast eelmist päeva oli mul kogu sellest kõhugripi teemast ja füüsiliselt pingutusest ilmselt kõrge palavik. Kogu eelmine päev oli enesetunde pärast üle pika aja üks jubedamaid ja samas ka imelisemaid. Jäin magama nii pea, kui uude karavanparki jõudsime ja ärkasin uue inimesena. Tuju aitasid tõsta veel hommikused piltilusad palmirannad ja imeline ilm.
Pärast hommikusööki Austraalia ühes ilusaimas linnakeses Port Douglas sõitsime ja sõitsime selles kaunis lopsakuses. Tahtsime veel Daintree vihmametsa minna, aga kuna see oli nii suur ja turistide jaoks ülepaisutatud, siis otsustasime aja kokkuhoiu mõttes mitte minna. Pealekauba on vähemrahvastatud kohad, mida suurelt välja ei reklaamita, tihtipeale isegi ilusamad.
Oli selgelt näha, kuidas iga kilomeetriga sõidame troopilisest piirkonnast eemale. Loodus muutus paarisaja kilomeetriga äärmusest äärmusesse. Metsad muutusid tagasi hõredaks ja kuivanuks. Veel midagi teistsugust meie jaoks olid termiitide pesad. Terved teeääred, nii kaugele kui silm ulatub, on neid paksult täis. Pesasid on igas suuruses ja iga kujuga.
 |
| Pisikesed termiidipesad. Hiljem nägime ikka endast kõrgemaid ja kõvasti suuremaid. Kahjuks siis enam huvitav ei olnud ja pilti ei teinud |
Õhtupoolikul jõudsime Chillagoe'sse. See pisike linnake, pigem küla, kus tahtsime külastada koopaid, millest Kalmar meile rääkinud oli. Infopunktist selgus, et kolme võimsama koopa külastus on tasuline, kuid kahte koobast sai vaatama minna ka iseseisvalt ilma giidita ja raha maksmata. Vaese seikleja elu, eks ta võtab ikka, mis tasuta antakse. Koobas oli kottpime ja sinna ronimine oli omaette katsumus. Mina muudkui uudistasin ja imetlesin, et kui suur see koobas on ja kui palju erinevaid käike. Joosep aga oli enne koopasse minemist maininud, et temal kõht valutab. Samal ajal, kui mina õhinaga koobast uurisin, läks Joosepi enesetunne aina kehvemaks. Nii kui koopast välja saime oli selge- minu kõhugripp on nüüd Joosepi kallal. Nüüd oli tema kord kõht lahti vetsupoti peal prügikasti oksendada.
 |
| Bauhinia koopas uudistamas |
Ööbisime kohalikus karavanpargis Eco Lodge, mis on ilmselt ilusaim karavanpark, mida mina Austraalias näinud olen. Kõik oli nii lihtne ja armas ning raha küsiti ööbimise eest tunduvalt vähem kui igal pool mujal. Minul oli lõbus õhtu, sain X-Factory finaali vaadata (Bowenis vaatasin igal pühapäeval seda) ja karavanpargi kassi paitada. Joosep magas mu jalgade juures põrandal ja vahelduva eduga tegi oma pikki külastuskäike tualettruumi.
Hommikul oli mõlemal jälle hea tuju ja hea enesetunne. Lõpp hea, kõik hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar