neljapäev, 14. veebruar 2013

Äraminek Adelaidest


Pole nii kaua midagi kirjutanud, et hakkan lausa talenti kaotama. Pole olnud eriti millestki kirjutada ka. Poisid käisid tänaseni õnnelikult pudeleid liini peale ladumas ja mina tegin siin hostelis tööd. Pesin voodipesu ja sain niimoodi tasuta elada. Niimoodi me enda päevi siin kuumuses sisustasime.

Oleme siin ühe koha peale nüüd juba liiga kauaks tegevuseta passima jäänud. Üks asi, mida mina sellest kõigest õppisin on see, et enam ei taha ma aega sedasi raisata. Oleme ju olnud peaaegu 2 kuud siin ühe koha peal ja mina veel töötu ka. Stress on sedasi kerge tekkima. Õnneks on siin hostelis palju sõbralikke inimesi, kellega niisama maast ja ilmast saab rääkida ja naerda nende nägude üle, kui Eesti palkadest räägime.

Eelmisel reedel käisime suure pundiga klubides hulkumas. See oli väga tore ja vaheldusrikas õhtu. Pole üle kahe kuu kuskil peol käinud. Joogid on siin kallid ja klaasid imepisikesed, pool sellest, mis Eestis või Soomes. Harjumatu on ikka see soojus. Ma võtsin jaki ka kaasa, sest öösel läheb ju tavaliselt jahedaks aga jakk pidi terve õhtu kotis seisma. Austraalia soojad ja mõnusad ööd.

Eile jätsime mu vanaonuga hüvasti. Sain talt ka isa kirjutatud kirjad, mida on nii tore lugeda. Õhtul jätsime Joosepiga ka Adelaidega hüvasti. Sõitsime linna peal ringi ja imetlesime kauneid suurlinnatulesid.

Pildi peale ei mahtunud kogu see ilus vaade linnale ära.


Kohe, umbes tunni pärast võtame kätte ja põrutame kõigi oma saja kotiga Mildurasse. See asub kõrvalosariigis Victorias kuskil 400km kaugusel. Seal peaks ootama meid sõbralik farmer, kelle alluvuses hakkame viinamarju korjama. Saab olema üks suur ettevõtmine sellises kuumuses, sest et pole nendel madalatel puudel korraliku varju ka, kuhu alla saaks jahtuma minna. Vähemalt ei pea me mööda redeleid ronima nagu kirsifarmis. Farmer lubas meile ka odava majutuse otsida. Jutu järgi tundus päris tore mees olevat. 

Eks näha ole, kuidas seal Milduras asjad edenema hakkavad. Ei tea, kas seal üldse Internettigi võimalik saada on. Aga kindel on see, et nüüd, kui oleme jälle liikvel, on mul hulga rohkem asju blogisse kirjutada. Teen jälle nii, et kirjutan sissekanded valmis ja niipea, kui võimalik, panen nad ilusti Teile lugemiseks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar