Hääletajad Eleri ja Marianne

Teisipäeva hommikul lasime Ningist lõpuks ometi jalga. Sai seal juba liiga kaua oldud ning iga järgnev päev oleks eelnevast veel mõttetum ja nõmedam olnud. Kui tahad muutusi, siis võta midagi ette. Võtsime. Alustasime reisi põhja poole, sinna, kus rohi on rohelisem ja ilmad soojemad.

Kuna autot meil enam ei ole (See nüüd seisab poistel hoovis, erilist vajadust meie Fordi järele neil pole) ja raha ühistranspordi jaoks ka ei jätku, siis tuleb pöidlaküüti kasutada. Polnud aimugi, milline see hääletamiskultuur siin riigis on, kui kiiresti peale võetakse ja kuidas üldse suhtutakse meisse. Olin eelnevalt kuulnud ja uurinud vaid mingitest sarimõrvaritest, kes hääletajaid jahivad ja paarist teadmata kadunud juhtumist. Noh, aga neid asju on ju igas riigis. Kahekesi on mingigi turvatunne vähemalt.

Minu 22kg kaaluv seljakotikene

 Alustasime hääletamist otse maja eest. Ei läinud viit minutitki, kui esimene lahke autojuht meid peale võttis. Saime vaid mõned kilomeetrid edasi järgmisse suuremasse linnakesse nimega Caboolture, mille ääres asub kiirtee, mida kaudu saab otse Queenslandi põhjatippu. Edasi hääletasime lausa linnas sees suure sildiga: "North" (ehk Põhi). Kartsime, et politsei tuleb noomima või midagi, kuna polnud kindlad, kas linnas üldse tohib hääletada. Ma siiamaani mõtlen, kui armas ja tore see oli, kui meist sõitis mööda politseiauto, kus istus kolm nägusat miilitsapoissi ja kõik nad naersid ja lehvitasid meile. Selline tore maa ongi see Austraalia. Ka linnas saime üsna kiiresti küüti. Järgmise tunnipikkuse vahemaa sõitsime hipi vanamehega, kes viis meid linnast välja, seal oli parim paik hääletamiseks. Me polnud jõudnud veel hääletama hakatagi, kui rekka tee äärde seisma jäi ja juht lahkesti meie raskeid seljakotte salongi tõstma hakkas. Rekkajuht Brooksyga sõitsime peaaegu neli tundi.

"North"

Kell oli juba neli õhtul ning teadsime, et hakkame hääletama oma selle päeva viimast autot lootuses, et meil veab ja saame kellegi, kes sõidab kaugele. Pimedas ju ikka ei hääleta. Ja jällegi ei läinud viit minutitki kui rekka juba tee ääres seisis. Meie suureks üllatuseks oli rekkajuht minemas Bowenisse, mis asus hääletamiskohast umbes 700 kilomeetri kaugusel. Vahepeal saime ühes tanklas isegi duši all käia. Rekkajuht oli seal püsiklient ning tal oli lausa oma võti duširuumi jaoks. Öösel kell 1.30 jõudsime lõpuks Bowenisse. Tore rekkajuht tegi kõik, mis tema võimuses, et meile tööd leida. Helistas oma sõpradele, tuttavatele. Isegi tanklates käis tööd küsimas meile. Öö veetsime telgis tankla kõrval asuval muruplatsil otse palmipuude all. Rekkajuht aitas meil ilusti telgi püsti panna, kinkis meile taskulambi ja läinud ta oligi.

Mina: "Kas ma võin sinust pilti teha?" Tema: "Ära enda kaamerat ära lõhu!"

Tere hommikust!

 Hommikul ärgates nägin, et ööbisime puha tomatipõllu kõrval. Parasjagu oli seal tööline traktoriga tööd tegemas. Läksin tema käest küsima, kas oskab tema meid tööga aidata. Ta andis mõned numbrid ja seletas farmidest, kuhu võiksime minna tööd küsima. Ta armsake pakkus lausa välja, et kui tal tööpäev lõppeb, siis kui tahame, võib ta meid farmidesse sõidutada, sest et palju sa jalamehena ikka jõuad liigelda. Oma rasked seljakotid jätsime tanklasse ja kõndisime rõõmsalt esimesse farmi. Onul ei olnud meile tööd anda, aga võttis nime ja numbri, et kui hooaeg korralikult pihta hakkab ja tal töölisi vaja on, siis helistab meile. Ta viis meid autoga tagasi tanklasse, et meie jalavaeva säästa. Kõndisime siis teisele poole tanklat mööda tomatipõlde. Nägime kuuri/katusealust (ma ei tea eestikeelset sõna sellele, siin on ta nimetus "Shed"). Väljas olid ka inimesed ja kui küsisin töö kohta, ei osanud nad esialgu aidata. Istusime kontorisse maha ja hakkasime rääkima.

Richard on maailma kõige toredam, südamlikum ja abivalmim mees. Rääkisime talle enda loo, kuidas hääletasime end siia, veetsime öö tanklas ning millised pisikesed summad meil pangakaardil haigutavad. Kuskil hostelis ööbimist me endale lubada ei saa selle raha eest. Richard rääkis meile kurbi lugusid hääletamisest ning keelas meil niiviisi jätkata. Ta ütles, et nüüdsest võtab ta meid enda tiiva alla ja hoolitseb meie eest. Saame tema juures elada ning aitab meil tööd otsida.