Bowen ja Brad

Brad on endine rallisõitja, kaevandusvarustaja ning praegune transpordi firma omanik. Mõni aeg tagasi suri ta paljuarmastatud hingekaaslasest abikaasa vähki. Nüüd elab ta koos oma suure koera Clyde'iga ning nunnu kassiga. Ta elab pisikeses majakeses, mis ilmselt on selline, et seda saab ühest kohast teise liigutada. Maja on väga hubane, ilus ja korras. Saame maja kasutada hommikust kuni ajani, mil Brad magama läheb.

Saan Clyde'iga hästi läbi

Brad oma loomade eest hoolitsemas

Majake

Maja seest

Ööbime me Bradi tööriistakuuris. See on nii puhas ja organiseeritud. Meil on kaks madratsit ning Brad ostis mulle padja ka. Mina pean oma voodit jagama Clyde'iga. Ei pea, aga kes mind natukenegi tunneb, siis teab, et teen seda rõõmuga.

Niimoodi magamegi Clyde'iga

Järgmise päeva hommikul sõidutas Brad meid mööda farme, et leida meile töö. Kahjuks ei ole siin hooaeg veel korralikult pihta hakanud ning töölisi pole väga vaja. Samas ei taha farmid enam ka uusi kontakte, kuna neil on juba nii palju töölisi nimekirjas. Korralik hooaeg algab kuskil kolme nädala pärast. Praegu on siin kandis tomatite, paprikate, tšillide ning melonite hooaeg. Lõpuks õnnestus meil siiski töö leida. Teooria järgi peaksime praegu paar päeva nädalas seal töötama. Pidime alustama kohe järgmisel päeval, aga kahjuks sadas öö otsa vihma ja pinnas oli liiga pehme selleks, et traktorid saaksid põllu pealt kaste ära vedada. Nii see farmitöö käib- kõik sõltub ilmastikust.

 Ma ei tea veel täpselt, mida me seal tegema hakkame. Ilmselt ikka tomateid korjama, aga võib-olla hoopis pakkima või mõlemat korraga. Eks seda näha ole. Homme lähme sinna ja tuletame meelde, et oleme ikka veel siin ja valmis tööd alustama. Seal farmis on meil tunnipalk, ei pea rabelema ja jooksma näruse tükihinna eest. Hea veel kogu selle töö juures on see, et farm asub maksimum kilomeetri kaugusel ja saame jalgsi tööl käia. Kuigi Brad oleks meelsasti nõus meile ka ühte oma autot laenama või meid tööle viima.

Sellised masinad

Brad hellitab meid veel ära. Teeb lõunaid välja ja tema puhul paistab vähemalt, et tasuta lõunad on ikkagi olemas. Meil on selline süsteem, et meie ise söögi eest ei maksa. Tema maksab ja meie teeme õhtusööki. Pidevalt käsib ta meil end vabamalt tunda ja muretseb, kas me ikka tunneme end piisavalt koduselt. Ta on meile põhjalikult kohalikku linna näidanud ning lubab meil kõike teha. Veel toob ta meile nii palju paprikaid, maisi, tomateid ja erinevaid meloneid, kui palju me ära süüa jõuame.

See on lihtsalt uskumatu, kui hästi see mais maitseb!

Brad on iga kell nõus laenama meile autot. Eile viis ta meid 75km kaugusel olevasse randa nimega Airlie beach. See oli väga ilus koht. Kui kunagi raha saame, siis saame sõita ka sealsetele maalilistele saartele. Kel aega ja huvi võib google otsingumootorisse kirjutada "Whitsunday beach". Just sinna oleme me pärast palgapäeva teel. On veel igasuguseid toredaid jutte, mida võiksin siia kirjutada, aga sellel ei ole mõtet. Võtan kõik ühe lausega kokku. Ma tunnen, et Brad on mulle nagu isa, keda mul kunagi olnud pole.