Eile oli meie esimene tööpäev üle pika aja. Üleeile leppisime oma uue ülemuse Jimiga kokku, et mina hakkan tegema puhkemajade koristamist, Joosep maalritöid ja muid asju ning Kalmar koristab aedu ning samuti teeb muid töid, kui vaja.
Loogilise ülemusena pani ta mind paari Kalmariga, kuna Joosepiga koos olles ilmselt lobiseksime liiga palju. Tööpäev nägi välja selline, et Joosepile anti pintsel kätte ning mina ja Kalmar sõitsime 9 km eemale, jättes Joosepi õnnelikult maja seina värvima. Esmalt saime Kalmariga maja, kus oli 7 magamistuba, kaks vannituba, elutuba ja köök. Kalmar jäi aeda lehti kokku kraamima ja kuivanud oksi lõikama. Vannitubades pidin pesema kõik, isegi seinad, no see on igal pool kodukoristuses nii.
Minu jaoks uus oli aga voodite üles tegemine. Linade ära võtmine on muidugi lihtne. See, kuidas puhtad linad voodisse õigesti tagasi panna, on juba suurem kunst. Tegelikult see ei ole üldse keeruline. Võtad esimese lina ja muudkui topid ääri madratsi alla, jälgides, et nurgad jäävad ilusad nagu kingipakil. Seejärel võtad teise lina, mille ülemine äär tuleb topelt keerata, et oleks hea sisse pugeda. See on juba raskem, sest kui madratsit liiga kõrgele tõsta, tuleb alumine lina lahti ja siis peab kõike uuesti tegema. Voodi tegemine ei olegi hull, aga kui voodiraam on kõrgete äärtega, siis on päris tüütu, raske ja kätele valus seal vahel ukerdada. Aga sain tehtud ja ilusti veel.
Kui ülemus oli just öelnud, et peaksime kuskil 1-1,5 tunni pärast valmis saama ja siis uude kohta minema, saatis ta sõnumi, et klient on 25 minuti pärast seal, et teeksin nii kiirseti, kui suudan. Uskumatu! Esimesel päeval sedasi kohe. Ma tegin alles voodeid ja kutsusin Kalmari appi põrandaid imurdama ning pesema. Te ei kujuta ette ka, kuidas ma jooksin. Hullumaja. 5 minutit peale kliendi saabumist saime ilusti valmis ja tormasime uude kohta. See oli majake, kus tarvis koristada kolm elamist.
Samal ajal, kui Kalmar rahulikult linnulaulu saatel palmi kärpis ning kuuri koristas, jooksin mina jälle nagu pooletoobine. Panin pesu pesema ja seejärel kuivatisse, pesin nõusid, küürisin seinu ja võtsin tolmu. Ahjaa. Tolmu pühkimisest veel nii palju, et mulle visati kätte suur froteerätik ja öeldi, et rebiksin sealt lappe. Rätik oli uskumatult pude ja kergesti lagunev, pärast esimest loputamist, oli lapike auke täis ning nagu frotee ikka, ajas ta rohkem tolmu laiali, kui seda pühkis. Niisiis tõmbasin ma hiljem enamus pinnad veel kuiva käega üle, et peenikesed rätikukiud eksikombel koristamata muljet ei tekitaks. Kui Kalmaril õues igav hakkas, tuli ta mulle jälle appi. Kuidagi moodi jõudsime koristatud.
Pärast tööpäeva läksime Joosepile järele ning saime teada, kuidas temal oli vahepeal 45-minutiline paus olnud, kui ta võõrast kohast poodi üritas leida. Ta vaeseke unutas suitupaki autosse ja vett tal ka ei olnud. Tore, et teised vähemalt puhata said! Tööriistadest veel nii palju, et Joosepile anti küll värvirull, kuid see ei mahtunud värvipotsikusse, nii pidi ta kogu seinapinna pintsliga värvima. Kalmar puhus lehti kokku küll selle jaoks mõeldud puhuriga, kuid suuri ja jämedaid palmioksi lõikas pisikeste roostes aiakääridega.
Vähemalt on meil mingisugunegi sissetulek!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar